Autismispektri häired

Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena lapse suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb juba varases lapseeas. Autistlikule lapsele on iseloomulik vähene kontakti otsimine lähedaste ja eakaaslastega, laps ei pruugi reageerida kõnele, ta eelistab olla „omas maailmas“, tal võivad esineda korduvad ja eesmärgitud liigutused, tal puudub eakohane mäng, tal esinevad ühetaolised ning lapse vanusele ebatavalised huvid, lapse kõne ei arene või esineb omapärane keelekasutus, tal võib esineda kajakõnet, tema mälu võib olla väga hea, ta on väga tundlik ümbruses toimuvate muutuste suhtes, tal võib olla ülitundlik teatud helide, häälte, puudutuste jm suhtes, tema võime teiste tunnetest aru saada on puudulik. Paljudel autistidel esineb vaimset mahajäämust.

Aspergeri sündroom on autismile lähedane häire. Aspergeri sündroomiga lastel on autistidega võrreldes kõne ning intellekt normikohane.

Laste ja noorukite autismispektrihäirete korral kasutame lastele, noorukitele, vanematele ja õpetajatele suunatud kognitiivseid ning käitumuslikke tehnikaid. Nende tehnikate efektiivsus on hetkel tõenäoliselt tõestatud, kuna teadusuuringuid nende teraapiameetodite efektiivsuse kohta autismispektri häirete ravis pole veel piisavalt tehtud. Tehnikaid kasutatakse Aspergeri sündroomi ja hästi toimetuleva ning normintellektiga autistiga.

Sotsiaalsete oskuste parandamisele suunatud tehnikad: probleemilahendusoskuste parandamine (käitumisreeglite kehtestamine) (Mesibov,1992); teiste emotsioonide äratundmine, nende käitumise ennustamine ja perspektiivi võtmine (Howlin jt, 1999); rollimängud (Kendall jt, 1995); sotsiaalse käitumise õppimise meetodid (Gray, 1998).

Piiratud ja stereotüüpsetele huvidele ning käitumisele suunatud tehnikad: astmeline käitumise muutmine (käitumise modifitseerimine, rituaalsetest tegevustest motivatsiooni-tasustussüsteemide loomine, realistlike eesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine (Howlin, 1999).

Üldised sekkumistehnikad käitumise juhtimiseks ning emotsionaalsete kriisidega toimetulekuks: probleemsetele käitumistele suunatud enesejuhendamistreening : käitumise defineerimine, funktsionaalsete kinnitajate leidmine, enesejuhendamismeetodi valimine, tehnika õppimine ja iseseisev kasutamine (Koegel & Koegel, 1995); emotsionaalse sõnavara loomine (Mesibov, 1992); kirjalikud ja visuaalsed tehnikad emotsioonide õpetamiseks; ärevuse ja depressiooni ravis kasutatavate kognitiiv-käitumuslike tehnikate modifikatsioonid (Beck jt, 1979).

Teraapia vorm: individuaalne, pereteraapia
Teraapia maht: vastavalt vajadusele

Psühhodiagnostika: seisundi ja kognitiivsete funktsioonide hindamiseks, ravi planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste ning infot olulistelt täiskasvanutelt (vanemad, vanavanemad, õpetajad).

IMAGO