Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse SENSUS ruumides oli septembrist oktoobrini 2023.a vaatamiseks üleval KALAUS galerii poolt korraldatud Vano Allsalu maalide näitus „TAJU ja TUJU“. Näitus oli osa SENSUSe kliiniku vaimse tervise kuu ürituste programmist ning seda saatis teadusuuring vaataja isiksuseomaduste ja psüühilise seisundi seostest abstraktsele kunstiteosele antavate hinnangutega. Uuring valmis koostöös Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi psühholoogia osakonna psühholoogia eriala tudengite, SENSUSe ja kunstnik Vano Allsaluga.
Kõigil huvilistel oli võimalik uuringus osaleda 14. septembrist 15. oktoobrini 2023 digitaalse veebivormi kaudu või kirjalikult SENSUSe kliinikus. Uuring oli vabatahtlik ja anonüümne.
Hüpoteesid
• Isiksuse aktsentueeritusega isikud inimesed hindavad emotsioone maalidel negatiivsemalt.
• Positiivsete emotsioonide kogemine viimase paari nädala jooksul on positiivses seoses kunstinäituse maalide positiivsemalt tajumisega.
• Negatiivsete emotsioonide kogemine viimase paari nädala jooksul on positiivses seoses kunstinäituse maalide negatiivsemalt tajumisega.
• Positiivne emotsionaalsus mõjutab vaatajat otsima töödes enam figuratiivsust.
Meetod ja mõõtmisvahendid
Uuringus osalejatel paluti hinnata kuut erinevat Vano Allsalu abstraktset maali ja nimetama, kes või mis on pildil ning hinnata (4-pallisel Likerti skaalal: üldse mitte, pisut, üsna palju, väga palju), kuivõrd tekitab antud pildi vaatamine nendes rõõmu, kurbust, vastikust, üllatust, hirmu või viha. Lisaks piltide kirjeldamise tuli osalejatel täita 4 erinevat enesekohast küsimustikku, mis hindasid vastajate isiksusejooni, positiivset ja negatiivset üldist emotsionaalsust ning emotsionaalset seisundit viimasel kuul.
Emotsionaalse seisundi uurimiseks Pille Ööpiku, Anu Aluoja, Ruth Kalda, Heidi-Ingrid Maaroosi (2006) Emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2, kus vastajad pidid hindama probleemide esinemist ja subjektiivset häiritust viimasel kuul 5pallisel Likerti skaalal (0- üldse mitte, 4- pidevalt). Küsimused sisaldasid hinnanguid meeleolu, ärevuse ja muretsemise, väsimuse, kurnatuse ja sotsiaalse hirmu kohta.
Isiksusejoonte uurimiseks kasutati Isiksuseküsimustikku (The ICD-10 international personality disorder examination (IPDE) (Loranger et al. (1997)) eestikeelset versiooni. Vastajad pidid hindama, kuivõrd nimetatud väited isiksuse kohta iseloomustavad neid, vastates kas “õige” või “vale”. Testi mõõdab üheksat isiksuseomaduste profiili: kahtlustav, eemaletõmbunud, piirialane, teatraalne, antisotsiaalne, sõltuv, impulsiivne, vältiv ja sundisiksus.
Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide hindamiseks kasutati Watsoni ja Clarki (1994) Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide skaalat (PANAS, Positive and Negative Affect Schedule) eestikeelset versiooni. Test koosnes 20 küsimusest (10 positiivsete emotsioonide ja 10 negatiivsete emotsioonide kohta) Isikud hindasid oma tundmuseid ja emotsioone viimase paari nädala jooksul 5-pallisel Likerti skaalal (0- väga vähe või üldse mitte kuni 4- äärmiselt või väga suurel määral).
Valim
Uuringus osales kokku 175 osalejat, kellest 28 olid mehed ja 147 naised. Andmeanalüüsi kaasati 167 inimest, kellest 25 olid mehed ja 142 naised. Keskmine vastaja vanus oli 42,5 aastat (Min = 15, Max = 79, SD = 13,3). 123 isikut olid kõrgharidusega, 36 keskharidusega ning 8 põhiharidusega.
Tulemused
Tulemuste teada saamiseks grupeeriti vastanute arvamused pildil nähtavast kaheksasse erinevasse kategooriasse:
- Inimene, näiteks: tantsija; prillidega laulja; naerev kloun; mees all nurgas; kosmonaut; naine jne
- Elusolend (v.a. inimene) (taimed ja loomad), näiteks: kala; delfiini mõrv; surnud hiir; lill; tihane; vaal; kašelott suu ammuli toitu ammutamas jne
- Kehaosa, organ, näiteks: vaala saba; suur emakas; selja- ja peaaju; rusikas; üks pea kahe näoga; kõrv; süda; verine veise silm, millest peegeldub sinine rusikas käsi jne
- Objekt, ese, masin, näiteks: värvilaigud; tassikook; kast; aknad; lõke; raamat; kapp; jalgadel seisev metsamajake; masinavärk; voodi; robot; jääkuubik; labidas jne
- Koht, paik, ruum, keskkond (sh loodus), näiteks: üksi metsas; tiik; vulkaan; lumetorm; auk; pööris; ringtee; keeristorm; laulukaar; kuivenduskraav jne
- Tegevus, protsess, sündmus, näiteks: hukk; kellegi unenägu; keegi lösutab merekaldal ja vaatab päikeseloojangut; langemine; nõiatants; sügavusse liikumine jne
- Emotsioon, näiteks: segadus; kurbus; stress; kaos keset rahu; üksildus; naiseks olemise valud - eelkõige see, mis käib menstruaaltsükli kohta; ümmargune segadus jne
- Muu / ei tea, näiteks: ei suuda midagi kujutleda, arusaamatu, ei midagi erilist
Näited konkreetse pildi vastustest ning moodustunud kategooriatest on leitavad SIIN.
Tulemustest selgus, et emotsionaalne seisund on seotud teosele antava hinnanguga. Negatiivne seisund seostub teose vaatlemisel tekkivate negatiivsete emotsioonidega ja vastupidi, positiivsem seisund seostub pilte vaadeldes positiivsemate emotsioonide tekkimisega.
Uurimuses leiti, et alanenud meeleoluga inimesed (N = 60) märkisid maale vaadates rohkem negatiivseid emotsioone (U = 1954.5, p < .001) kui inimesed, kellel meeleolu alanemist ei esinenud (N = 102). Ülemäära muretsevad vastajad märkisid maale vaadates vähem positiivseid emotsioone (U = 2608.5, p < 0.05) ja rohkem negatiivseid emotsioone (U = 1614, p < .001), kui inimesed, kellel kõrgenenud muretsemist ja ärevust ei esinenud (N = 93). „Muretsejad“ vastajad täheldasid maale vaadates rohkem kurbust, vastikust, hirmu ning viha, kui inimesed, kellel ülemäärast muretsemist ei esinenud. Kurnatuse sümptomaatikaga inimesed (N = 70) märkisid maale vaadates vähem positiivseid emotsioone (U = 2608.5, p < .05) ja rohkem negatiivseid emotsioone (U = 2292.5, p < .001), kui inimesed, kellel kõrgenenud kurnatust ei esinenud (N = 93). Unetuse sümptomaatikaga inimesed (N = 50) tundsid maale vaadates vähem rõõmu (U = 2230, p < .05) ning rohkem kurbust (U = 2262.5, p < 0.05) ja vastikust (U = 2711, p < .05), kui inimesed, kellel unetust ei esinenud (N = 116).
Üldine emotsionaalsus on seotud pildi vaatlemisel tekkinud emotsioonidega. Kõrgema üldise negatiivse emotsionaalsusega inimesed kogevad pilte hinnates negatiivsemaid emotsioone. Kõrgem üldine positiivne emotsionaalsus seostub positiivsete emotsioonidega teose hindamisel.
Positiivsete emotsioonide kogemine eelnevalt ja kunstinäituse maalide positiivne tajumine olid omavahel positiivselt seotud (r = .18, p < .05). PANASe positiivne skoor ja maalide negatiivne tajumine olid omavahel negatiivselt seotud (r = -.20, p < .05). Negatiivsete emotsioonide kogemine ja kunstinäituse maalide negatiivne tajumine olid omavahel positiivselt seotud (r = .28, p < .001). PANASe negatiivne skoor ja maalide positiivne tajumine olid omavahel negatiivselt seotud (r = -.17, p < .05).
Piirialase (r = 0.35 ja r = - 0.16, p < .05), eemaletõmbunud (r = 0.2 p < .05) ja vältiva isiksuse (r = 0.21 ja r = -0.18 p < .05) joontega isikud tunnevad piltide vaatlemisel rohkem negatiivseid emotsioone ning vähem positiivseid emotsioone.
Kõrgem üldine positiivne emotsionaalsus ja madalam üldine negatiivne emotsionaalsus mõjutavad pigem figuratiivsemaid tõlgendusi pildi kirjeldamisel ja abstraktselt teoselt pigem elusolendi, kui elutu objekti leidmist.
3. maali andmeanalüüsimisel Dwass-Steel-Critchlow-Flinger (DSCF) testiga tehtud paariviisilisete võrdlustega leiti, et inimestel, kes nägid konkreetsel maalil elusolendit, oli kõrgem PANASe positiivse skaala skoor, kui inimestel, kes nägid sellel maalil kohta, ruumi, keskkonda (W = 4.95, p < .05) või tegevust, protsessi, sündmust (W = 4.40, p < .05). 3. maali DSCF testi tulemused näitasid, et inimesed, kes nägid maalil objekti, eset, masinat või värvi, olid väiksema PANASe negatiivse skooriga, kui inimesed, kes nägid maalil kohta, ruumi, keskkonda (W = - 4.8, p < .05). 4. maali DSCF testiga tehtud paariviisilised võrdlused näitasid, et inimestel, kes nägid konkreetsel maalil elusolendit, oli kõrgem PANASe positiivse skaala skoor, kui inimestel, kes nägid tegevust, protsessi, sündmust (W = 4.40, p < .05) . Samuti leiti 4. maali tulemusi uurides, et inimesed, kes nägid maalil elusolendit, olid väiksema PANASe negatiivse skooriga, kui inimesed, kes nägid maalil kohta, ruumi, keskkonda (W = -5.05, p < .05). Samuti, inimesed, kes nägid maalil objekti, värvi, masinat või eset, olid suurema PANASe negatiivse skaala skooriga, kui inimesed, kes nägid maalil emotsiooni, tunnet (W = 5.52, p < .05)
Käesolevast uuringust ei leitud olulisi seoseid isiksuseomaduste ja piltide kategoriseerimise vahel.
Läbiviidud uuringu kokkuvõtete ja järelduste tegemisel peab arvestama, et leitud seosed on nõrgad ning tulemusi ei ole võimalik üldistada teistele kunstiteostele, meetodina kasutatud testid on mõeldud kasutamiseks kliinilistel juhtudel.
Viited
Aluoja, A., Maaroos, H.-I., Ööpik, P., & Kalda, R. (2006). Depressiooni esinemine perearsti patsientidel. Eesti Arst.
Loranger A. W., N Sartorius N., Andreoli A., Berger P., P Buchheim P., Channabasavanna S.M,, Coid B., Dahl A., Diekstra R F., Ferguson B., et al (1997). Assessment and diagnosis of personality disorders: The ICD-10 international personality disorder examination (IPDE). Cambridge, U.K
Watson, D., Clark, L. A., & Tellegen, A. (1988). Development and validation of brief measures of positive and negative affect: The PANAS scales. Journal of Personality and Social Psychology, 54(6), 1063–1070.